Vabadussõja kindralid ja admiralid
A. Tõnisson asus nüüd oma eelmisele ametipostile, 1. diviisi ülemaks tagasi.
1. juulil 1921 paigutati ta ümber 3. diviisi ülemaks ja sealt 1. oktoobril 1928 veelkord
1.diviisi ülemaks.
1. novembril 1932 kutsuti ta teistkordselt valitsusse K. Pätsi valitsusse
kaitseministriks. A. Tõnisson käis nüüd tähtsal tollal Pagari tänaval asunud
kaitseministeeriumis (järgnenud okupatsiooni ajal asus seal NKDV KGB Eesti NSV
peakorter) kuni 18. maini 1933. Seejärel sai ta jälle ligi 4 kuud olla ülemaks oma
vanas armsas 1. diviisis, kuni ta 15. septembril 1933 kutsuti Kaitseministeeriumi
Nõukogu alaliseks liikmeks.
1. mail 1934 lahkus A. Tõnisson sõjaväeteenistusest. Rahuajal olid tee ta rinnale
leidnud Kotkaristi I klass ja Valgeristi I klass. Aga rohkem kui nood aumärgid, jäid A.
Tõnissoni mälestust jäädvustama ta isevärki kindralinaljad ja vigurid, mis tegid