· Mehaaniline koguenergia keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa · MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. VALEMID Ek=mv²/2 ( J ) Ep = A = F*s = m*g*h ( J ) A = F*s ( F*g*h ) ( J ) A = F*s*cosA F= m*g (a*m) m= roo*V N=A/t ( W ) E=A Kasutegur eeta = Nkasulik / Nkogu x 100 % ( % ) Akasulik / Akogu x 100 % 1J = 1N*m 1W = 1kg*m2 / s3 1W = 1J/s
üleslükkejõud Fü Fü= mg 1N tõukab keha gaasis või vedelikus ülespoole. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis temperatuur tº T= tº+273º 1K termomeeter iseloomustab keha soojuslikku olekut. Nkasulik Akasulik Näitab kui suure osa moodustab kasulik töö kasutegur ɳ ɳ= · 100 ɳ= ·100 Nkogu Akogu kogu tehtud tööst q Voolutugevuseks nimetatakse laetud voolutugevus I I= 1A ampermeeter osakeste kogu laengu ja juhi ristlõike t
võrdeline juhi takistusega R, voolutugevuse I ruuduga ja voolu kestusega t. ( Q=I2 *R*t ) Ühik on 12 J. Q läheb vooluringi soojendamiseks. Igaks juhuks: 1kW* h= 103 W* h =103 W* 3600s= 3,6* 106 W* s= 3,6* 106 J 23. Vooluallika kasutegur ja võimsus. (õpik) Nkasulik I ∗U R Vooluallika kasutegur- välisahelas eralduv võimsus η= = = Nkogu I ∗ε R+ r Saab maksimaalselt võrduda ühega ehk 100%. Vooluallika võimsus (dif. kujul) N= I* U = j* S* U= j* S* E* l= j* E* V l=juhtmelõigupikkus S= juhtme ristlõike pindala 24. Elektrivool metallides (tuleb lisaküsimusena). Vastavalt sellele, kas aines saab tekkida elektrivool või mitte, jaotatakse need juhtideks ja
annaabi.ee 
