Vana-Kreeka templid Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
Aga pigem on siiski põhjendatud nende käsitlus kahe eraldi foneemina, nt varss farss Eesti keeles ei ole aspireeritud klusiile (kh, th, v.a lausungilõpulises positsioonis). Mida konsonantühenditest tead, kahe-kolme-nelja- või viieliikmelised, sõna algul või lõpus. Fonotaktika - Sõnastruktuuri reeglistik , millele peavad alluma kõik keele sõnad. Moodustades sõnu viiest häälikust [k l n a e], võime saada järgmisi kombinatsioone, nt: knael, klena, nkale, nleka, kanel, kenal, lekan, laken, lenak, nalek, aklen, lanke, nekla, ankle, enlka, leakn, naekl jne Neist pole peaaegu ühelgi sõnal tähendust Paremini sobiksid eesti keele süsteemiga: kanel, kenal, lekan, laken, lanke, nakle, nekla, aklen Halvemini sobiksid: klena, lenak, nalek, ankle Üldse ei sobiks: nkale, nleka, enlka, leakn, naekl V õõrsõnade kodunemisel ning tsitaatsõnade mugandamisel osalevad fonotaktikareeglid pidevalt saksa Schleif > eesti lehv
annaabi.ee 
