Keemiatehnika alused
Sageli viskoossust avaldatakse ka nn. kinemaatilise viskoossusena, mis kujutab endast
dünaamilise viskoossuse ja fluidumi tiheduse suhet:
µ
= (3.7).
Kiemaatilise viskoossuse SI ühikuks on m2 s-1, CGS süsteemis St (stoks, 1 St = 1 cm2 s-1).
Sõltuvalt sellest, kas üks või teine fluidum allub Newtoni viskoossuse seadusele, neid saab
jagada njuutonlikeks ja mitte-njuutonlikeks vedelikudeks. Viimaste korral nihkepinge ja
kiiruse gradiendi suhe ei ole lineaarne, viskoossus sõltub sellisel juhul voolamise tingimustest.
Joonisel 3.2 saab näha seda sõltuvust mõnede mittenjuutonlike vedelike korral.
5
3 4 6 1
7
annaabi.ee 
