Füüsikaline keemia II eksami konspekt
Peenestatud faasi kontsentratsiooni suurenedes suureneb ka osakeste omavaheliste kontaktide arv, mille
tagajärjel tekivad osakeste vahelised seosed. Seda nimetame siduspeenestatud süsteemiks. Kui kahe
osakese kohtumisel tekib nõrk side siis nimetatakse seda koagulatsiooniks.Sidusus võib aga kujuneda ka
juba ühendavaks struktuuriks, nii nagu see toimub näiteks betooni kivinemisel. Tekib faasisidusus.
Kui vedeliku viskoossus ei sõltu nihkepingest, siis sellist vedelikku nimetatakse njuutonivedelikuks. Näiteks
võivad lahjad kolloidlahused olla njuutonivedelikud. Niidikujuliste osakestega kolloidlahused on
mittenjuutonivedelikud. Sellised lahused on näiteks kõrgmolekulaarsete ühendite lahused. Üldist
olekuvõrrandit vedelike jaoks ei ole.
8.5 Pinnaenergia ja pindpinevus
Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega
ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi