Jürgen Rooste
17), mil maailma hakkab sünnitama.
Kas ristiusu peapeale pööramise katse on lihtsalt epateerimine või tõeline usuvastasus, ei oska
veel öelda. Aga et ühe poeedi jaoks naine on jumalikum Jumalast, on arusaadav, sest Jehoova
on sovinistlik siga.
Kerge ameerika aktsent on avanenud "Puuduva salmiga laulus" (lk. 13) ja "Smoker's delight"
(lk. 31), lisades veel dässi ja filmi olulisuse meelolude loojana (lk. 10, 12, 18).
Otseselt kummalises ja kaugest igatsusest njuujorki (lk. 33) ja viskist mööda ei pääse (lk. 32).
Õlutki juuakse (lk. 42) või kihutatakse sefilt autoga (lk. 45). Veel on rohkem või vähem
armastusele pühendatut ning patustamise igatsus lõpus, et olla keegi teine. Raamat on
linnakeskne, looduskirjeldusi peaaegu polegi. Mõtte- ja tundeluulesulam. Igapäevased asjad,
päevauudisedki (lk. 6, 20) saavad sisekaemuseks. Iga eluline detail muutub kujundiks
luuletuse keerulises kompositsioonis. Hipilikkus, ameerikalikkus, võib-olla vabad ja