Partiklite hulka kuuluvad ka üneemid ehk suhtlushäälitsused: ee, mmm jne. (Hennoste, Pajusalu 2013: 53-55) Netikeelsuse joonteks peetakse aga emotikonide (, ) ja muude märkide kasutamist (nt kasutatakse tärni (*) kui tahetakse parandada kirjaviga). Samuti sõnade lühendamist, kuid need lühendused erinevad olulisel määral suulises keeles sõnade lühendamisest. Nimelt netikeeles püütakse ära jätta maksimaalselt täishäälikuid: nojah > njh, hommikust > omk. Peale selle lühendatakse netikeeles palju mitmesõnalisi fraase, mida 19 korduvalt kasutatakse. Suures osas on need tegelikult ingliskeelsed väljendid nagu: by the way > btw, as soon as possible > ASAP. Viimast kasutatakse just asjaajamiskeeles väga tihti. (Hennoste, Pajusalu 2013: 82-83) Netikeele ortograafia kattub osaliselt suulise keele ortograafiaga, kuid sellel on ka erijooni
annaabi.ee 
