A.dumas Kolm musketäri terve raamat
päike. Kahvatu, kuid siiski veel särav taevakeha lähenes horisondile, värvis purpurpunaseks
korraga nii taeva kui ka mere ja kuldas oma viimaste kiirtega linna torne ning
vanu majakesi, mille aknad loomasud nagu tulekahjus. Hingates sisse mere-hõngu, mille
lõhn maa läheduses muutus veelgi teravamaks, vaatles mileedi ettevalmistuste võimsust,
mida ta
512
ji tulnud purustama, armee võimsust, mille tema, naine, njdi üksinda võitma mõne
koti kullaga. Ja ta kõrvutas ennast mõttes Juuditiga, selle hirmsa juuditariga, kui see oli
astunud assüürlaste laagrisse ja nägi. tohutut hulka vankreid, hobuseid, mehi ning relvi,
mis pidi hajuma tema ühest käeliigutusest nagu suitsupilv.
Laev jõudis reidile. Kuid sel ajal kui valmistuti ankrut heitma, lähenes kaubalaevale
väike kutter, mis oli tugevasti relvastatud nagu rannavalvelaev, ja laskis vette paadi, mis
suundus maabumistrepi poole