Nizza leping
hääletamissüsteemi, mis pidi viimast muutma paremaks ja ausamaks. Selle lepingu üks
suurtest plaanidest oli, et ühendus oleks valmis tulevasteks suurteks laienemisteks. Sellel
lepingul oli ka teatav mõju Eestile. Pandi paika mitu kohta saab Eesti EP-s. Lisaks kiideti
lepinguga heaks edasised laienemised ning see tähendas, et Eesti saab liikmesriigiks siis kui
esialgu plaanis oli. Nagu igal lepingul on positiivsed ja negatiivsed küljed, siis seda on ka
Nizzal. Ühest küljest suurendati EP mõjuvõimu ning anti roheline tuli uute liikmesriikide
vastuvõtmiseks, aga teisalt jäi siiski leping lahjaks, arvestades kui pikalt selle üle vaieldi ja
arutati.
Lõpetuseks tõdeb autor, et peamine põhjus, miks leping polnud nii tugev kui loodeti on see, et
riigid on nii erinevad ja kõigil on omad huvid ja soovid, millest nad pole nõus taganema. See
muudab EL-i töö keeruliseks ning suuri muudatusi on raske ellu viia. Mida aeg edasi, seda
annaabi.ee 
