Eesti murded I konspekt
o se-imperfekt, nt jätse ‘jättis’;
o vokaalilõpuline tud-partitsiip, nt kannettu ‘kantud’ (mujal Mulgis on tunnuseks –t);
o minnu ‘mind’ vrd miut;
o be-tunnuseline kaudne kv: saaBe ‘saavat’, teGeBe ‘tegevat’;
Karksi ja Tarvastu (põhjaeesti mõjud alla 30%):
o sõnavara häälikuliselt sarnane südaeestiga, nt linn, lõhki, õrs (Helmes liin, lahki, ors); partitiivis geminaadita mäGe, nizu (vrd
mäkke, nissu);
o p-tunnusega oleviku sg 3. p verbivormid, nt annap, eläp (vrs anD, eläs);
o s(se)-lõpuline sisseütlev, nt kamBrize;
o sõnavara põhjaeestipärane, nt kask, koer, kukk (vrd kõiv, peni, kikas);
12
Paistu, Halliste, Põhja-Tarvastu (rohkem kui 30%):