"nivoolist" - 1 õppematerjal

Füüsikaline maailmapilt

Peegleid nimetatakse optiliseks resonaatoriks. Peeglid sunnivad valgust aktiivainest läbi käima mitu korda ja see tagab elektronide täielikuma ja kiirema vabastamise metastabiilselt nivoolt. Laseri leiutasid Nikolai Bassov, Aleksander Prohhorov ja Charles Townes 1950-te lõpus ja sais selle eest 1964.a. Nobeli füüsikapreemia. Tänapäeval on olemas nii impulsslasereid kui pidevas reziimis töötavaid lasereid. Aktiivaineks kasutatakse nii gaase, vedelikke kui tahkiseid. Kasutatakse ka 4 nivoolist süsteemi. Selle eeliseks on, et alumine laserkiirguse nivoo tühjeneb kogu aeg ja täidab põhinivood, kust toimub ergastus (ergastus ja kiirgus on selgelt eristatud) 11.6.4. Röntgenikiirgus Röntgenikiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille lainepikkus on vahemikus 10-2 nm .....10 nm. Sellise kiirguse avastas 1895.a. saksa füüsik Wilhelm Röntgen, kes sai selle eest esimesena Nobeli füüsikapreemia (1901.a.). Röntgenikiirgust saadakse röntgenitoru abil.