Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
mõnikord on need lihtsad tagasihoidlike väikekorteritega agulimajad, teisal jälle jõukamale
kodanlusele orienteeritud ja avaramate elamistingimustega. Kui tänavafassaad on rangelt
klassitsistlik ja enamasti sümmeetriline, siis hoovi pool on need elamud sageli sootuks
ebasümmeetrilise põhiplaaniga ja fantaasiarikkalt sipi-sopilise kujuga. Hiljem on sellest
elamutüübist välja arenenud ka nn. trempel- ehk nivendseinaga variandid (Joonis 1.8
paremal), kus I korruse ja katusekorruse vahelagi ei asu mitte hoone räästajoonel, vaid
madalamal. See tuli moodi 19. sajandi keskpaigas ja lõpus ning võimaldas
katusekorrusele mugavamalt eluruume paigutada.
20
Joonis 1.6 Ühekorruseline otsaga tänava poole pööratud klassitsistlike tüüpfassaadide
ajastu elamu Tallinnas Kadrioru nn. Vanas slobodaas ehk lossiteenijate
alevis (vasakul) ja 19