Pronksiaeg Eestis referaat
pronksiaega, kuulub enamik neist siiski kas nooremasse pronksiaega või viikingiaega. Eesti
laevkalmed kuuluvad kaheldamatult sellesse vanemasse rühma, seda nii ehituse kui ka
leidude põhjal.
Sõrves Lüllel oli kaks teineteise järel asunud laevkalmet, mis 1967. aastal Lõugase poolt läbi
kaevati (EE, joon 104). Esimeses laevas oli kaks kirstu, mis olid ehitatud põletusmatuste
jaoks, ning siit leiti pronksist nooleots, pintsett, pronkseseme katke ja nivendiline kõrvaga
kausike. Teises kalmes oli üks kirst, mille kõrvalt saadi riibitud savinõu kilde ning kaugemalt
jahvekivi ja kivikirve toorik. Kalmete rajamine dateeriti uurija poolt pronksiaja IV ja V
perioodi vahetusse, seega u aasta 900 paika eKr. Väo laevkalme oli mattunud eelrooma
rauaaja kivikirstkalme rusude alla.
Pronksiaegsete laevkalmete kodumaaks peetakse Ojamaad, kus neid rajati alates IV
perioodist kuni eelrooma rauaaja alguseni. Enamik laevkalmeid kuulub Ojamaal küll