Kordusnivelleerimised
mm.
3. Milline oli nivelleerimise metoodika teise ja kolmanda kordusnivelleerimise
perioodil?
Teise ja kolmanda nivelleerimise perioodil kasutati kõrgtäpseid loodnivelliire Zeiss A,
HA-1, kompensaatornivelliire Koni 007 ja invarlatte. Latid asetati seisupunktides kas
väljavõetavatele vaiadele või nn püsivalt ettelöödud metallvaiadele. Vaiad löödi tee
äärde kogu päevase töömahu (6-8 km) ulatuses. Edasi-tagasi nivelleerimine toimus
päeva eri pooltel ning mööda samu nivelleerimisvaiu.
4. Milliseid nivelleerimise metoodika muutuseid täheldate erinevate
kordusnivelleerimiste vahel?
Teise ja kolmanda nivelleerimise üheks erinevuseks on seinamärkide sidumine. Teise
nivelleerimise ajal kasutati algselt metalljoonlauda, hiljem invarlindist tehtud ripplatti.
Kolmanda nivelleerimise puhul suunati aga instrumendi niitristik otse märgi tsentrile.
5. Millised on keskmised nivelleerimise täpsused esimesel-, teisel- ja kolmandal
kordusnivelleerimisel