Kordusnivelleerimised
Teise nivelleerimise puhul (käigu pikkus 1360 km) oli juhuslik viga 0,506 mm/km ja
süstemaatiline viga 0,088 mm/km.
Kolmanda nivelleerimise puhul (käigu pikkus 1789 km) oli juhuslik viga 0,494 mm/km
ja sütemaatiline viga 0,051 mm/km.
Kolmanda ja teise nivelleerimise vahepeal võis täpsuse suurenemise tingida metoodika
parem kinnistumine ja väljakujunenud töövõtted. Samuti võis ehk olla muutusi
instrumentides ja ka nende paremas käsitsemises. Mis puutub aga esimesse
nivelleerimisse ning sellesse, et sel perioodil oli täpsus kõige suurem, siis selle põhjust
ma küll välja tuua ei oska.