tähistatakse vertikaaljoonega. Joonte vahele kirjutatakse kahe järjestikuse punkti vahekaugus (tavaliselt täismeetrites). Vahekauguste summa kahe piketi vahel peab olema 100m. Kauguste rea alumist joont nim piketaazijooneks ja selle alla kirjutatakse pikettide numbrid. Maapinna kõrgused kirjutatakse kauguste rea kohale kõikide nivelleeritud punktide kohta meetrites, aga sentimeetri täpsusega ning andmed saab nivelleerimisraamatust. Pikiprofiili konstrueerimiseks kantakse punktide kõrgused valitud vertikaalmõõtkavas vertikaaljoonte abil tinghorisondist ülespoole. Saadud punktid ühendatakse omavahel murdjoonega, mis kujutab maapinna vertikaallõiget piki trassi. Tinghorisondile valitakse kõrgus sõltuvalt maapinna kõrgustest nii, et ta oleks võrdne kümne meetri kordsega ja et profiili madalaim punkt jääks tinghorisondist umbes 10cm kõrgusele. Tinghorisondi kõrgus kirjutatakse tema algusesse
Tabeli täitmist alustatakse kauguste reast, kuhu kantakse kõik pikiprofiili punktid mõõtkavas 1:2000. Nende asukoht tähistatakse vertikaaljoontega ning joonte vahele kirjutatakse järjestikuste punktide vahekaugused täismeetrites. Normaalkaugusi pikettide vahel (100m) ei kirjutata. Üksikute vahekauguste summa kahe piketi vahel peab võrduma 100m. Kauguste rea alumist joont nimetatakse piketijooneks, mille alla kirjutatakse piketide numbrid. Maapinna kõrguste reale kirjutatakse nivelleerimisraamatust välja kõikide pikettide ja plusspunktide kõrgused. Järgnevalt konstrueeritakse pikiprofiil. Selleks kantakse punktide kõrgused vertikaaljoonte abil mõõtkavas 1:200 tinghorisondist ülespoole. Saadud punktid ühendatakse omavahel murdjoonega, mis kujutabki maapinna vertikaallõiget piki trassi. Tabeli alumisel real tähistatakse trassi sirglõigud lahtri keskele tõmmatud sirgjoonega, mille peale kirjutatakse lõigu pikkus täpsusega 0,01m ja alla joone direktsiooninurk
annaabi.ee 
