Kordusnivelleerimised
aasta lõpuks 6 suletud
polügooni. Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid
kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151).
Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km.
1936. a hakati arendama täpse nivelleerimise võrku (728 km), mis rajati kõrgtäpse
nivelleerimise polügoonide sisse.
Kolmanda nivelleerimise käigus teostati lisaks põhikäikudele (mandril 6 ja saartel 2
polügooni) nivelleerimisi ka maapinna lokaalsete liikumiste uurimiseks
geodünaamilistel polügoonidel (ca 550 km).
2. Milline oli nivelleerimise metoodika esimese kordusnivelleerimise perioodil?
Nivelleerimisel kasutati optilise mikromeetriga täppisnivelliire Zwiss III ja Zeiss A.
Lattideks olid 3- meetrised invarlindiga nivelleerimislatid. Nivelleerimisel nivelleeriti
sidepunktide keskelt nn. ühildamise meetodil. Kaugus instrumendist latini oli 50 m ning
annaabi.ee 
