Tehniline aruanne
a kõrguste
süsteemis määrati trigonomeetrilise nivelleerimise teel. Kõrguslike lähtepunktidena
kasutati kolmekümmend kahte (32) kohaliku geodeetilise põhivõrgu punkti (Tabel 9).
Kõrguslikele lähtepunktidele määrati kõrgused Balti 1977. a kõrguste süsteemis
geomeetriline nivelleerimisega. Lähtereeperitena kasutati kuuteteist (16) II ja
III klassi reeperit (Tabel 2).
Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine teostati ajavahemikul
jaanuar... veebruar 2006. a. Nivelleerimisgruppi kuulusid geodeedid A. Taru (OÜ
GeoMetria), A. Tepper ja T. Matikainen (AS PLANSERK). Nivelleerimisandmete
matemaatilise töötlemise teostas ja lähtepunktide kõrgused Balti 1977. a kõrguste
süsteemis arvutas AS PLANSERK peageodeet A. Ostonen.
Polügonomeetria ja trigonomeetrilise nivelleerimise mõõtmised teostati ajavahemikul
jaanuar .... aprill 2006. a. AS K&H geodeesiabüroo polügonomeetria mõõtmiste
gruppi kuulusid geodeedid M. Tõnisson, A. Jakobson, B. Sepp ja M. Vutt; OÜ