Eesti sotsiolektide seisund
varieerumist ja sellega seotud sotsiaalseid ja keelelisi mõjureid (Keevallik 1994, 1996).
Veel on uuritud bakalaureusetöö tasemel h hääldamise varieerumist (Cui 1999).
Selliselt on praktiliselt eesti keele ja ühiskonna kohta puudu suured sotsiolingvistilised
uurimused, mis annaksid piisavalt süstemaatilise pildi keele ja ühiskonna suhetest.
Omaette kvantitatiivse sotsiolingvistika haru moodustavad Karl Pajusalu poolt ja tema
juhtimisel tehtud uuringud murrete nivelleeerumisest ja selle seostest keelekasutajate
sotsiaalsete parameetritega. See on suund, mis seostub eeskätt keelemuutuste uurimisega
reaalajas. Pajusalu ise on uurinud Mulgi murde verbimorfoloogia nivelleerumist (1987,
doktoritöö 1996) ja koos kaasuurijatega Võru uue murdetava kujunemist (nt Eichenbaum,
Pajusalu 2001; Pajusalu, Koreinik, Rahman 2000). Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsi ühise
projekti Eesti murdeainese süvendav kogumine (19921995, juhid TÜ poolt Karl Pajusalu