111.Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 112.Nimetage vaagnat moodustavad luud.Ristluu-niudeliiges,häbemeliidus. Suur- ja väikevaagen. Vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabilselt ühendunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Suurvaagen (pelvis major) on niudeluuharjade vaheline vaagna lai ülemine piirkond. Sellest allpool paikneb istmikuluu, häbemeluu ja ristluu vahel on kitsam väikevaagen (pelvis minor). Suur- ja väikevaagna vahel on piirjoon. Väikevaagnat läbib sünnituskanal. Naisel on kogu vaagen märgatavalt laiem ja avaram kui mehel. Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli, eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja
olevatest nuppudest. Mõõdetakse kaugused järgmiste punktide vahel: 1. Distantia spinarum on kaugus ülemiste-eesmiste niudeluuogade vahel, tavaliselt 25-26cm. Selle kauguse mõõtmisel tuleb vaagnamõõtja otsad asetada tihedasti ülemiste-eesmiste niudeluuogade välimistele äärtele. Selleks kombeldakse algul sõrmedega niudeluuogasid, asetatakse nendele kohtadele, sõrmi ära võtmata, vaagnamõõtja nupud ja surutakse tihedasti vastu luid. 2. Distantia cristarum on kaugus niudeluuharjade kõige enam väljaulatuvate punktide vahel, tavaliselt 28-29cm. Samasse asendisse jäädes kompleb ämmaemand nimetis- või keskmise sõrmega niudeluuharjasid ja asetab neile vaagnamõõtja nupud. 6 Seejärel nihutab ta nuppe välimistel harjadel edasi-tagasi, nii et nad harjadelt ära ei libiseks, ja jälgib sentimeetri skaalat. Kõige suurem mõõt skaalal on diastantia cristarum. 3
annaabi.ee 
