"Hullus ja Arutus" Michel Foucault
Ärge imetlege ennast ühti ,te tsiviliseeritud ja targad inimesed. Piisab ainsast hetkest ,et paisata
segi ja hävitada nõnda-nimetatud tarkus, mille üle te nii alpi uhkust tunnete. Ootamatu sündmus
, ränk ja äkiline hingeline elamus muudavad ka kõige arukama ja suurimate vaimuannetega
inimese ühe hoobiga märatsevaks hulluks või idioodiks. " Arutskogemus tõuseb Hölderlini,
Nervali ja Nitzsce kaudu aja juuri mööda kõrgemale. ( arutus muutub maailma-aja
vastuhoovuseks , hullusetunnetus aga püüab siduda arutust järjest täpsemalt looduse ja ajaloo
arenguga) Sellest ajast peale on arutuse aeg ja hulluse aeg kaks erinevat asja. ( üks kujutab
endast tingimatut taastulekut ,teine seevastu areneb kooskõlas ajaloolise kronoloogiaga.
Klassikalise ajastu mõistuse arvates võis hullus kergesti tuleneda välisest "miljööst" , olles