Ringhäälingumuuseumi referaat
aastatel, kasutusele veti sna televisioon. Esimene ulatuslikum
televisiooniksitlus Kaugngemine. Pilditelegraaf ja kaugkino (sari Elav
teadus nr. 29) ilmus aastal 1934. Esimese vastuvtja konstrueeris 1930.
aastal V. Jaakson. Raadioamatridel nnestus 1930. aastatel vastu vtta
telepilti Moskvast, Londonist ja Berliinist. Tallinna rahvalikoolis loodud
televisiooni ppering (1936) korraldas avalikke telesaadete vaatamisi.
Raadioamatride nitusel 1948 eksponeeriti A. Sillarti ULL-saatja antenni
projekti, mida sai kasutada ka TV-saatjana, 1949 valmis tal televisioonisaatja
ja -vastuvtja projekt.
1960. aastate alguses muutus televisiooni ideoloogilis-poliitiline roll,
televisioon lakkas olemast uus tehniline ime. Alates 1962. aasta algusest
transleeriti programmis iga pev Kesktelevisiooni saateid, mis kestis 28
aastat. Algas programmivahetus teiste liiduvabariikide telestuudiotega, tehti
saateid Intervisioonile
annaabi.ee 
