kaasa võtta. Genesises on kogu tegevust kirjeldatud küllaltki põhjalikult väga täpseid juhiseid andes. Gilgames'is on jumalate soovitused küllaltki üldsõnalised. Laeva ehitamiseks antud aeg on sarnane. Utnapisti saab laeva valmis viie, Noa seitsme (arvatavasti kuue) päevaga. Erinev on veeuputuse aeg, mis Gilgamesi eeposes kestab seitse päeva, Genesise veeuputusloos kauem. Mõlemal juhul jõuab laev mägede kohale (Ararati või Nitsiri) ja mõlemas loos saadab mees välja linnud. Noa kaarna ja tuvid, Utnapisti tuvi, pääsukese ja ronga. Utnapisti peab kaasa võtma kõigist loomadest paari, sarnaselt Genesise preestriraamatule (üks isane ja üks emane). Imelikul kombel eirab Gilgames'is Utnapisti jumalate soovitust oma varandus hüljata ja võtab laeva kaasa nii oma kulla kui hõbeda (Mida sellega teha pärast kõige elava hävimist?). Noa puhul sellest ei räägita. Ja muidugi ei saa Noa surematuks
Kas oma inimeste hävitamiseks, sõda ma valisin? Kas selle jaoks ma sünnitan inimesi, et nagu kalad ujuksid nad vees?" Käib tuul 6 päeva ja ööd, Veeuputus ja torm katavad Maad. 7. päeva saabumiseks veeuputus ja torm lõpetavad sõda Need, kes sõdisid, just kui sõjavägi Orkaan ja meri jäid rahulikumaks- veeuputus lõppes Ma viskasin pilgu merele- saabus rahu Kogu inimkond muutus saviks!" Nii laev jäi ühe pisikese saare külge- see oli Nitsiri mäe tipp. Jälle pärast seitsme päeva otsustas Utnapistim lasta välja tuvikest ja aja pärast tuli see tagasi, sama juhtus ka suitsupääsukesega, ainult varesel õnnestus leida kuiva, veest nähtava maapinda. Kui Utnapistim lahkus laevast, ehitas ta templi ja tegi ohvri jumalatele (pani põlema lõhnaineid, selliseid nagu: mirt, seeder ja suhkruroog). Kui jumalad tundsid maitsva lõhna, tulid
annaabi.ee 
