Kasutatakse nii radioaktiivseid (32P, 33P, 35S) kui ka mitteradioaktiivseid (biotiin, digoksigeniin) NH-te märkeid. Mär-gitud proovide abil saab visualiseerida väga väikeseid DNA koguseid, <5 pg 1000 aluspaari pikkust DNA-d. Paljude hübridiseerimismeetodite puhul kantakse analüüsitav DNA, RNA või valgud üle tahkele kandjale, nailonist või nitrotselluloosist membraanfiltrile. Nukleiinhapete ülekandel eelistatakse nailonfiltrit, kuna see on mehaaniliselt tugevam kui nitrotselluloosfilter. Nitrotselluloosi eelistatakse valkude ülekandel. NH-d fikseeritakse nailonfiltrile ristsidumisel UV valgusega või immobiliseerimisel vaakumahjus (0,5 - 2 tundi; 80°C). Nitrotselluloosile saab siduda NH-d ainult vaakumahjus. NH-te seostumine membraanfiltrile on kovalentne, kuid mittespetsiifiline. Kuna DNA ülekannet agaroosgeelist nitrotselluloosfiltrile kirjeldas esmakordselt Edwin M. Southern (1975), siis nimetatakse meetodit tema auks Southern blot-iks
Kasutatakse nii radioaktiivseid (32P, 33P, 35S) kui ka mitteradioaktiivseid (biotiin, digoksigeniin) NH-te märkeid. Mär-gitud proovide abil saab visualiseerida väga väikeseid DNA koguseid, <5 pg 1000 aluspaari pikkust DNA-d. Paljude hübridiseerimismeetodite puhul kantakse analüüsitav DNA, RNA või valgud üle tahkele kandjale, nailonist või nitrotselluloosist membraanfiltrile. Nukleiinhapete ülekandel eelistatakse nailonfiltrit, kuna see on mehaaniliselt tugevam kui nitrotselluloosfilter. Nitrotselluloosi eelistatakse valkude ülekandel. NH-d fikseeritakse nailonfiltrile ristsidumisel UV valgusega või immobiliseerimisel vaakumahjus (0,5 - 2 tundi; 80°C). Nitrotselluloosile saab siduda NH-d ainult vaakumahjus. NH-te seostumine membraanfiltrile on kovalentne, kuid mittespetsiifiline. Kuna DNA ülekannet agaroosgeelist nitrotselluloosfiltrile kirjeldas esmakordselt Edwin M. Southern (1975), siis nimetatakse meetodit tema auks Southern blot-iks
annaabi.ee 
