17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25. Tööohutusnõuded viimistlustöödel( enne tööd, töö ajal, pärast tööd). VASTUSED: 1. Käsitsi lakkimiseks kasutatakse õli-, nitro- ja mõningaid vaiklakke. Lakid kantakse pinnale pintsli, nitrolakke ka veel tampooni abil. Lakipintslid on laiad ja pika karvaga. Tampoonid valmistatakse vati või villtrikotaazi mähkimise teel marlisse või õhukesse linasesse lõuendisse. Veel võib viimistlusmaterjale peale kanda rulliga ja sissekastmise teel. 2. Parima tulemuse saamiseks tuleb pihustamine läbi viia pihustuskambris. Pihustuskambri ülesanne on parandada töökoha sanitaarseid tingimusi, st. eemaldada töökohalt lenduvaid lahusteid ja viimistlusmaterjali osakesed
epo liim), millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Tugevalt polaarsete OH-rühmade tõttu nakkub epoksüüdkompaund väga tugevalt metallide ja teiste polaarsete ainetega. Elektriisolatsiooni eesmärgil kasutatakse ka lakke, näiteks vaskjuhtmete katmiseks. Lakid on nn kilemoodustajate (polümeerid, bituumenid, kuivavad õlid jne) lahused kergestilenduvates vedelikes. Kasutatakse kõige rohkem polümeerseid lakke, aga ka nitrotsellulooslakke (nitrolakke) ja õlilakke. Viimastes on kilemoodustajaks mingi taimne õli, näiteks linaseemneõli ehk värnits. Linaseemneõli polümeriseerub aeglaselt õhuhapniku toimel katkevate kaksiksidemete tõttu. 3.2.5 Anorgaanilised klaasid Anorgaanilised klaasid on struktuurilt amorfsete ja kristalsete ainete vahepealsed, nende struktuuri nimetataksegi klaasitaoliseks olekuks. Keemiliselt koostiselt on nad mitmesuguste oksiidide keerulised segud. Peale nn klaasimoodustava oksiidi (SiO 2,
annaabi.ee 
