1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal ca 255 milj. €. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. detsembris. Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), õmblustööstus (10 ettevõtet, sh Baltika tütarettevõtte Virulane õmblustsehh), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine. Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.
Kuid Jõhvis leidub ka muud tööstust (piimatööstus, õmblusvabrik, vagunimonteerimistehas, ehitatakse põllumajandusmasinate tehast), mittetööstuslikku äri ja tegevust, kultuuri ja haridust, sellepärast ka rohkem (1/3) eestlasi. Sellepärast sobis Jõhvi paremini Ida-Viru maakonnalinnaks. Viimasel ajal on Jõhvi isegi kasvama hakanud. Ainult 7 km kaugusel Jõhvist asub Kohtla-Järve - kaevurite ja põlevkivikeemiatööstuse linn (48000 elanikku). Seal on Nitroferti, Velsicoli ning Viru Keemia Grupi tehased ja mitmeid väiksemaid ettevõtteid. Kohtla-Järve on väga tööstusliku iseloomuga ja suure tulnukrahvastiku erikaaluga. Ümbruskonnas leidub mitu pisemat kaevuriasulat (Sompa, Kukruse, Kohtla-Nõmme, samuti turbatööstuse asula Oru). Nõukogude ajal moodustasid nad koos Kohtla-Järve ning Jõhviga ühe haldusliku terviku üle 80 000 elanikuga linnastu. Eesti taasiseseisvudes see linnastu killustati ametlikult mitmeks linnaks
annaabi.ee 
