http://www.cropsci.uiuc.edu/classes/cpsc112/images/MineralNutrition/pHnutravail.jpg Happeline muld Taimetoitainete omastamine on happelises või liiga leeliselises keskkonnas takistatud. Põhjustab kasulike mikroorganismide asemel mitmesuguste haigusi tekitavate mikroorganismide arenemist. Happeline muld • Mügarbakterite elutegevus lakkab peaaegu täielikult happelises keskkonnas- pH alla 5,6. • Lämmastikuringes tähtsat osa etendav nitrobakter vajab neutraalset või leeliselist keskkonda. Happeline muld • Vihmaussid eelistavad neutraalseid ja nõrgalt happelisi muldi. • Happelises mullas levib rohkesti “traatusse”. Indikaatortaimed Looduses on taimi, mis eelistavad kindlat kasvukeskkonda : Happelist Neutraalset Leeliselist Neid nimetatakse indikaatortaimedeks. Indikaatortaimed Happelisel mullal kasvavad näiteks: • sammal • väike oblikas • põldrõigas
metsakasvatuses, ladestada prügilasse kas eraldi või koos teiste jäätmetega (piiratakse järsult). Reovete järelpuhastusmeetodid Lämmastiku biol. ärastus - Kogu lämmastik on Kjendahl N = orgaaniline N + ammoonium N Klassikalise biopuhastusega saavutatakse 20- 40 % (rakkude ehitusse) nitrifikatsioonist aeroobsetes tingimustes- ammoonium muundub nitraadiks NH+4 + 2O2 = NO-3 + 2H+ + H2O, mida vahendavad bakterid Nitrosomonas ja Nitrobakter denitrifikatsioonist anoksilises keskkonnas denitrifitseerivate bakterite toimel: 1/5 NO-3 +1/4(CH2O)+ 1/5 H+ = 1/10 N2+ 1/4CO2+7/20 H2O 1. anoksiline tank-denit. Süsinik saadakse org süsinikust. 2. aeroobsesse tanki kus heterogeensete bakterid muudavad nitraadi gaasiliseks lämmastikuks. Lämmastiku eraldamist saab parendada lisades teise anok tangi. Füüsikalis-keemiline ärastus - Kloorimine: NH+4 hapendatakse N2 gaasiks. Võivad tekkida toksilised CI- org. ühendid
o NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid - kik mikroorganismid 6) deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest, peptiididest ja valkudest) - bakterid ja osa vetikaid Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne, selle kigus assimileeritakse CO2 ja ammoniaak oksdeeritakse nitritiks (Nitrosolobus, Nitrosomonas, Nitrosovibrio, Nitrosococcus, ensm ammoniaagi monooksgenaas) nitrifikatsiooni esimene etapp ning nitrit nitraadiks (Nitrobakter, Nitrococcus, Nitrospira) nitrifikatsiooni teine etapp. Ammoniaaki oksdeerivad bakterid - moodustavad flogeneetiliselt htse rhma (16 rRNA jrjestuse phjal). NH3 + 1.5 O2 ..NO2 + H+ +H2O Ammonaaki oksdeerivad bakterid vivad sisaldada nitriti reduktaasi, mis vib redutseerida nitriti N2O-ks. Aeroobsetes tingimustes ei ole see protsess oluline, kuid hapniku kontsentratsiooni vhenemisel see protsess kiireneb. Ammoniaagi oksdeerimise tulemusena mulla pH langeb, sest keskkonda eraldatakse H+-ioone