Mullateadus
kaks etappi: a)ammonifikatsiooni protsess, millest võtavad osa ammonifitseerivad bakterid, mis
muudavad valkude lämmastiku ammoniaagiks. See protsess leiab aset pea kõikides muldades.
Tekkinud ammoniaak annab muldades mitmesuguseid ühendeid, mida taimed saavad kasutada
lämmastiktoiduna. Pärast ammoniaagi tekkimist algab teine protsess b)nitrifikatsiooniprotsess, mida
viivad läbi nitrifitseerivad bakterid. Lõpp-produktidena tekivad mulda lämmastikhappesoolad
nitraadid. Nitrifikatsioonibakterid on palju nõudlikumad kui ammonifikatsioonibakterid, nad ei talu
happelist ja liigniisket keskkonda. Kui ammooniumiühendid seotakse muldadega, siis nitraadid
jäävad mulla lahusesse ning sademetega uhutakse need mullast minema. Nii ammooniumi kui
nitraatühendid on mõlemad taimedele toiduks. Mineraalseid lämmastikuühendeid, mis tekivad
valkude lagunemise, vabaneb orgaanilise aine lagunemisel mulda ainult siis, kui selle lagundatava
orgaanilise aine lämmastikusisaldus on üle 2%