Halvasti õhustatud kk-s, liigniiskete muldade puhul. Lagunemine on aeglane. Tekib rohkesti laguvaheprodukte ja org. aine ei lagune lõpuni välja. Nt. metaan, väävelvesinik Orgaaniline lagunemine sõltub aine koostisest (koosneb: ligniinist, lämmastik ühendid, rasvadest, veest jne.) Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Nitraate muld ei seo. Vihmaga uhutakse nitraadid välja ja lähevad põhjavette. Üleliigselt nitraate mõjuvad kantserogeenselt. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Orgaanilisest ainest kasutavad mikroorganismid ära oma keha üles ehitamiseks maks. 25% üle jäänul on energeetiline väärtus
See toimub kiiresti ja kuni lihtsamate aineteni välja (vesi jne.) 2) anaeroobne lagunemine. Halvasti õhustatud kk-s, liigniiskete muldade puhul. Lagunemine on aeglane. Tekib rohkesti laguvaheprodukte ja org. aine ei lagune lõpuni välja. Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 6 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Rasvad aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekib rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid.
annaabi.ee 
