· Tugevalt pruun või must värvus · Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni) · Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi · Jagunemine: Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine Humiin: lahustumatu happes ja aluses Lämmastikuringe · Looduslikes veekogudes algab lämmastiku anorgaaniliste vormidega, põhiliselt nitraatioonidega vees. · Nitraatioonid omastatakse taimede poot fotosünteesi käigus, muundatakse ammoniaagiks ja aminohapeteks ning lõpuks taimseks aineks. · Taimse aine tarbimine loomade ja mikroorganismide poolt annab tulemuseks valguliste toitainete muundumise ammoniaagiks ja lämmastikuks ning lõppkokkuvõttes nitritiks ja nitraadiks, mistõttu ring saab täis. Maa veevaru · Vett on Maal u 1,45*1018 tonni. · Katab 70,% Maa pinnast.
SiO3-2 esinemine (puudub V rühm). c. 1M H2SO4-s : kui lahustub, siis ei ole Ba+2 ja Sr+2, vähetõenäoline on Ca+2,Pb+2 ja SiO3-2 esinemine (puudub II rühm). 5. Fe ja Fe+3 -ioonide tõestamine. +2 Analüüsi käik. Analüüsiks võetakse umbes 0,2 - 0,5 g ainet, jättes ülejäänud osa varuks.Aine lahustatakse sobival meetodil.Kuna mitmed anioonid segavad katioonide analüüsi ja vastupidi, siis asendatakse kõik anioonid nitraatioonidega ja raskmetallide katioonid Na+-ioonidega. Selline asendamine viiakse läbi kolmes etapis. 1. Algul sadestatakse II - V rühma katioonid ja Mg+2-ioonid keetmisel Na2CO3 konts. lahusega vähelahustuvate karbonaatide või hüdroksiididena.Lahusesse jäävad leelismetallide katioonid ja amfoteerseid hüdroksiide moodustavate metallide katioonid ning anioonid vastavate hapete naatriumisooladena.NH4+-ioonid lenduvad (peavad olema määratud eelkatsetes).