"nitraatanioonina" - 1 õppematerjal

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

näiteks gaasilises olekus süsihappegaasina (CO 2). Väikestes kogustes on taimed võimelised omastama ka väävlit gaasilisest vääveldioksiidist (SO2). Vajalik vesinik saadakse veemolekulidest (H2O). Positiivselt laetud ioonidena ehk katioonidena ammutatakse kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, mangaani, tsinki ja lämmastikku ammooniumkatioonina. Negatiivselt laetud ioonidena ehk anioonidena ammutatakse fosforit, väävlit, molübdeeni, kloori ning lämmastikku nitraatanioonina. Boori võtavad taimed elektriliselt neutraalse boorhappemolekulina. Mõningaid metallilisi toiteelemente võtavad taimed kelaatidena. Kelaadid on ühendid, milles metallikatiooni külge on vähemalt kahe keemilise sidemega kinnitunud orgaanilisi molekule või anioone. Kelaate tekib pinnases näiteks orgaanilise aine lagunemise käigus; kelaate võivad sisaldada ka mõned tööstuslikult toodetud väetised. Ühtekokku