"nitraarioonidena" - 1 õppematerjal

Puittaimede ehitus ja talitlus

3.2.3. Lämmastiku aineringe Lämmastik kui biogeenne element on tähtsal kohal kõigi organismide elus. Lisaks valkudele kuulub lämmastik paljude füsioloogiliste oluliste ühendite (klorofüll, aminohapped, alkaloidid, vitamiinid jt) koostisse. Kuigi atmosfääris leidub molekulaarset lämmastikku (N2) u 78%, ei suuda puittaimed seda iseseisvalt omastada. Lämmastikuvaru maapinda katvas õhukihis on lihikaudu 70 000 t/ha, kuid taimedele on see omastatav vaid ammoonium- ja nitraarioonidena. Need tekivad mikroorganismide tegevuse tagajärjel orgaanilise aine lagunemisel mullas ning neid protsesse nimetataksegi vastavalt ammonifikatsiooniks ja nitrifikatsiooniks. Lämmastiku aineringiks nimetatakse atmosfääri molekulaarse lämmastiku tsüklilist muundumist anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite lämmastikuks ning tagasi. Taime teiste organitega võrreldes on lehtedes lämmastikusisaldus kõige suurem, ulatudes eri liikidel kuni 50%-ni ainete ülesisaldusest