TRAGÖÖDIA STRUKTUUR JA LAVASTUS. ANTIIKNE TEATER
mratud valitsejaile ja muile thtsamaile
isikuile.
2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis
paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi
ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost.
3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala,
mida me nd nimetame lavaks ja mida
antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis
algul nhtavasti ainult dekoratiivset
lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle
ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel.
Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba
teliseks "nitelevaks" selle sna
meieaegses mttes
Proskenioni tagaphi kujutas tragdias tavaliselt lossi, vasemal pool
vaatlejaist oli vlismaalaste, paremal pool orjade
elamu. Skene taga oli nitlejate ja kooriliikmete rivastumisruum. Kulisside
aset titsid kolmetahulised prismad, mis
annaabi.ee 
