Suvinisu agrotehnoloogia
künnivagudest, mis muudavad nisu kasvu ja terasaagi ebaühtlaseks (Reimets jt, 1986).
Künda 18…20 cm sügavuselt (Lepajõe, 1984). Künnil jäänud vaod tuleks juba sügisel
randaali või libistiga tasandada (Reimets jt, 1986).
2.3.2. Kevadine harimine
Talvel ja kevadel tihenenud ülemise mullakihi kobestamine ja tasandamine on eesmärkideks
kevadisel külvieelsel mullaharimisel (Lepajõe, 1984). Oluline on see selleks, et luua
nisuseemnete idanemiseks ja tärkamiseks soodsad tingimused.
Et saada suuri teraviljasaake, tuleb kevadine mullaharimine korraldada õigel ajal ja
oskuslikult (Reimets jt, 1986). Mullaharimistööd on vaja teha lühikese aja jooksul ja
optimaalse niiskuse juures. Muld peab harimistööde algul murenema, ei tohi tolmata.
Kevadel alustatakse harimist kultivaatoriga agregaadis libisti ja äketega (Reimets jt, 1986).
Libistamisel tasandatakse mullapinna mikrolohud. Kevadised mullaharimistööd tehakse risti