KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
mille käigus Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon võrdub 1.25 rubla
(tegelik kursivahe pidanuks olema 1 kroon 10 rubla vastu). Ühtlane valuuta soodustab
kaubavahetust (Lisa 2), väärtuste takistamatut vahetamist, isemajandamist, loob
stabiilsuse majanduses. Sellele järgnes tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk
tõus. Kehtestati piirangud kaupade ostmiseks. Nii ei võinud ühele isikule müüa
korraga üle 500 g võid, 2 kg nisujshu, 1 kg tangu või kruupe, 200g kohvi, 50 g ted.
Eestlastele sai peagi tuttavaks üks Nõukogude Liidule omane nähtus kaupade
krooniline defitsiit.
Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaadi järgmiseks sammuks oli hajutatud
kaupluste koondamine kaubandusorganisatsioonideks. 1941. aasta oktoobris loodi
Tallinna Toidukaubastu, Tallinna Tööstuskaubastu, Pärnu Segakaubastu, Narva
Segakaubastu ja Viljandi Segakaubastu. Loetletud organisatsioonid hõlmasid alguses
356 riigistatud kauplust.