EESTI KIRJAKEEL 17.-18.sajandil. Vana kirjaviis
kirjutamine kahe tähega: sigga `siga`, temma `tema`, tulli `tuli´,
5. rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kirjutatakse kahe tähega: saan, meel.
Se taewane wallitseja kül läkkitab omma ilma, ja sellega ka többed; agga
monnikord saab innimenne többiseks omma enese sü läbbi, kui temma
liaste sööb ehk joob, kui temma ei katta omma ihho ni paljo kui tarwis on
külma wasto, ehk kui temma ösel wägga külmaks jääb; sest nisugguste
kombede läbbi lähhäb ihho nörkaks et temma ei joua wasto piddada kui
kurjad ilmad tullewad. (õpik lk 85)
-rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutati ühe tähega
- rõhulise silbi täishääliku lühidust märkis kahekordne kaashäälik
-
pikk kaashäälik sõna lõpus kirjutati ühe tähega
annaabi.ee 
