Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
selt hinnata kõiki EIK-sse kaebuse esitamise kriteeriume, et mitte koormata rahvusvahelist kohut vastu-
võetamatute kaebustega.*46 Igal juhul ei ole alust pöörduda EIK-sse lihtsalt seetõttu, et lõpplahendiga ei
olda rahul.
EIK-sse esitatava kaebuse vastuvõetavuse perspektiivsuse hindamisel tuleb arvestada ka 1. juunist 2010
kehtivat konventsiooni artikli 35 lõike 3 punkti b, s.t uut vastuvõetavuse kriteeriumi, mille kohaselt tun-
nistatakse kaebus vastuvõetamatuks, kui kaebaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju. Selle kriteeriumi
kohaselt ka juhul, kui esineb puhtjuriidiline rikkumine, peab see olema teatud minimaalse raskusastmega,
et rahvusvaheline kohus rikkumist hindaks.*47
Kriteeriumist aitavad paremini aru saada näited menetluse pikkust puudutava kohtupraktika kohta.
6. märtsil 2012 tegi EIK esmakordselt märkimisväärse kahju tingimusest lähtuva otsuse kriminaalmenet-
luse kestust puudutavas asjas