y seostab inimesel enamlevinud bakterhaigustesse nakatumise viise nende vältimise võima- lustega; y hindab bakterite elutegevuse osa looduses ja inimtegevuses; y toob näiteid bakterite rakendusbioloogilistest valdkondadest. 12 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 3.1.2. 2. kursus Õppesisu Organismide energiavajadus, energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel orga- nismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia salvestamises ja ülekandes. Organismi varustamine energiaga glükoosi lagundamisel ning selle etappide glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioonide toimumiseks vajalikud tingimused ja tulemused. Glükoosi aeroobne ja anaeroobne lagundamine. Käärimine kui anaeroobne glükolüüs, selle rakenduslik tähtsus. Glükoosi lagundamise universaalsus ja tulemuslikkus inimese näitel
mis tlhe organismi v6i ka populatsiooni puhul l-: Sclcl -' - - ei ilmne. Liigi miiliratlemine toimub paljude t,l'.1ici -. - tunnuste abil. Nii nditeks on iga liigi orga- ie C]lllr-.r , -: nismidel iseloomulik sise- ja vdlisehitus, talit- :'iencle. ,- - luste eripdra, kromosoomides paiknev spetsiifi- Krri:. . line geenide kogum ja kindlad n6udlused elu- keskkonnale. Koiki neid saab uurida alles liigi
annaabi.ee 
