Ema Teresa
Ta rajas koolis, kus oli algul vaid viis last, keda
tähti maapinnale kirjutades lageda taeva all õpetas.
Teresa teiseks eluülesandeks oli aidata surijaid, Kalkuta kõige vaesemaid elanikke,
kel pole isegi viimsel elutunnil kohta taeva all. Õde Teresale oli surm elu lahutamatu osa, aga
ta ei suutnud leppida surmaga tänaval. Teresa õed ja kaastöölised korjavad Kalkuta tänavatelt
üles surijaid ja viivad nad Teresale kingitud majja. See on surijate kodu ,,Nirmal Hriday", mis
tähendab bengali keeles ,,Puhta südame koht" (Kurg, 1998).
Teresa töö ei leidnud mitte üksnes heakskiitu. Indialased kartsid, et valgenahaline õde
ja tema kristlik religioon võõrutab neist lapsed, nad sõimasid ja laimasid teda ning nõudsid, et
surijate maja suletaks. Õde Teresa leidis abilisi endiste õpilaste hulgast ja toetajaid Kalkuta
ametivõimude seast. Ta tohtis turvamaja säilitada ja avada uusi: haigete, laste ja emade jaoks
(Sichtermann, 2004: 250).