Planeet Maa
nimetatakse Kaspia mereks.
Suurim mageveejärv on Ülemjärv Ameerika Ühendriikides Michigani osariigi ja Kanada
piiril. Maailma sügavaim (1620 m) ja vanim (25 miljonit aastat) järv on Baikal Ida-Siberis.
Enamik jõgedest saab algse kõrgemal mägedes sadanud vihmast või lumest. Jõgede lähteks
võib olla ka liustiku sulamisel tekkiv või maapõuest allikana väljapulbitsev vesi. Ükskõik
milline on jõe läte, vesi leiab ikka kõige lühema ja lihtsama tee allapoole. Alguses väikeste
nirekestena, mis kokku voolates moodustavad väikesi ojasid, mis omakorda ühinevad
tugevamaks vooluks. Allamäge tormates haarab see veevool kallastelt kaasa liiva, savi ja
kruusa. Nendest pinnaseosakestest saavadki "uuristavad hambad", mis purevad terveid
orgusid, kanjoneid ja loovad joaastanguid.
Kõrbed ei pea alati kuumad olema Antarktis on üks kõrbetest, kuigi sealsed temperatuurid
ulatuvad -50º kuni -70º C. Kõik kõrbed pole liivakõrbed: 85% maailma kõrbetes ei paista
annaabi.ee 
