Kas elu on tõsine asi või kuidas?
vaimulike prokuröridele" jne.
Autor kritiseerib ka enesetähtsuse kütkeis teadlasi, näiteks võib tuua inglise teadusemehe ja Panurge
sõnadeta dispuudi, mis koosneb veidratest näomoonutustest ja zestidest. Samuti Pariisi noormehe,
kes prantsuse keelt püüab pealinlase kombel eriti peenelt rääkida, kuid tegelikult emakeelt väänab ja
moonutab. Rabelais pilab ka võltsmoraali, näiteks võib tuua loo sellest, kuidas Panurge nipsakat
abielunaist püüab võrgutada.
Lahingud kivist sõjarüüd kandvate hiiglaste ja nende hirmuäratava pealiku Libahundiga
naeruvääristavad mõttetuid sõdu, lahinguid ja verevalamist.
Väga tabav on kirjandusteadlase Jüri Talveti ,,Päevalehes" ilmunud arvamus romaani ,,Pantagruel"
kohta : ,,Selle tagant, mis eelteadmisteta lugejale võiks tunduda rõvetsemise ja rämeduste meeletu
kaskaadina, kumab läbi autori ülijulge filosoofia elu bioloogilise suuruse, mateeria tüseda keha