II Maailmasõja Lahingumoona Analüüs
võimalus panna killuvöö ümber, mis oli tehtud paksust metallist, mis kaalus 270 grammi.
Killuvöö suurendas surmavat raadiust tekitades palju teemanti-kujulisi raskemaid kilde. Kui
killuvöö oli ümber paigutatud, siis granaat oli kaitseolekus.
Seda granaati oli raske kasutada ja toota. Pärast saksalaste invasiooni Nõukogude liidule tehti
lihtsam ja julmem variant RG-42, et vana mudelit asendada.
Kleepuvgranaat Stielhandgranate (Lisa 1) oli täiesti tehtud nipoliidist (kõva plastikust
lõhkeaine, mille sakslased töötasid sõja käigus välja). Isegi vars oli tehtud sellest lõhkeainest,
mida oli kerge vormida igasuguseks kujuks. Ainus metallist osa oli sütik. Seda granaati
kasutati soomus masinate ja ehitiste vastu, kuna see andis suurima plahvatuse efekti. Selle
granaadi pikkus oli 263 mm ja kõrgus 62 mm. (http://www.inert-ord.net/index.html
8.15.2009)
Saksa käsigranaat Eihandgranate oli munakujuline granaat, mis koosnes nipoliidist. Kesti oli