Toomas Nipernaadi
Neiu silmad
avanesid ja ta näeb elu uuest küljest. Ta ei ole enam nii niivne. Aga samas ei usu ta enam ehk iial
ühtegi meest ja ei lase ka kedagi head endale ligi. Trallast saab tugevam inimene, aga kas see on
sellist hinda väärt? Tekib küsimus, kas Nipernaadil oli õigus teha selline otsus kellegi eest.
Samas ei saa väita,et tegemist oleks kroonilise valetajaga. Kui tal ei ole endal selget pilti, kes ta on ,
siis ei saa pahaks panna tema fantaseerimist. On huvitav vaadata, kuidas Nipernaand ise hetkega
suudab kehastuda hoopis kellekski teiseks. Tooksin paar näidet: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma
üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu
kui mõnda poollagund viljapeksumasinat." ,,Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike
uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast.