Tuttavatega saadakse kokku, veedetakse lõbusalt aega, kuid nendega ei arutata tõsisemaid probleeme ega usaldata saladusi. Nii ei ole võimalik ka haiget saada. Nipernaadilik inimene võib ise aga palju südamevalu põhjustada, kui ta laseb mõne inimese endale lähedale ja jätab mulje, et on suuteline ennast avama ning siis kõige ootamatumal hetkel suhted ilma ühegi põhjenduseta katkestab. Just nagu Nipernaadi võlus ära palju naisi ning nad siis maha jättis. Nipernaadilikule inimesele on teise hülgamine kindlasti raske, kuid ta ei näita seda välja. Ise suhte lõpetades välistab ta enese haiget saamise, tehes ise haiget. Nipernaadilikud inimesed püüavad üldse vältida inimestevahelisi konflikte ja arusaamatusi, kui mitte teisiti, siis lihtsalt lahkudes. Raske on suhelda nipernaadiliku inimesega. Kahjuks või õnneks tunnen paari sellise iseloomuga inimest. Nendega kahekesi suheldes saab rääkida pea kõigist maailma asjadest
ära jagama. Läheb oma koju tagasi. "Ekemoor" (1941) - peategelased rändavad ,otsib lahtisi allikaid(elumõtet), romaan-novellides."Üle rahutu vee" (1951) , paguluses , piirsituatsioon, paatkond merel. "Leegitsev süda" (1945) -viimane kodumaal ilmunud teos. armastusromaan.slguses surmaeelne kirjeldus. (nagu oli ka tammsaares -põrgupõhja uues vanapaganas).tõsiseim ja läbimõelduim romaan.ilmus küll paguluses, aga käsikiri valmis eestis.autori lemmik romaan.Vastuseks nipernaadilikule eluviisile.Jõutakse tõdemuseni ,et kunstiteos peab suutma puudutada rahva hinge. "Kas mäletad , mu arm?"(1951-1959) -3 osa.viimane teos.mehed lähevad raha teenima kaugele põhja metsatööle, nädalate kaupa ära. On tuisk, katkestavad töö. Kokkusurutud ühte ruumi, palju vaba aega. Hakkavad lugusid rääkima, tõsised lood naistest. Romaan-novellides. Toomas Nipernaadi - 1928 ;) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi.
annaabi.ee 
