August Gailit ''Toomas Nipernaadi'' 1. Nipernaadi oli teose alguses rõõmus, uljas, hoolitsetud välimusega, ilus ja noor. Need on kooskõlas, sest suvi oli alanud ja Nipernaadi ootas seda aega, et hakata elu elama. 2. Igatsus Seeba kuninganna järele näitab,et olenemata sellest, et Nipernaadil oli abikaasa, oli ta ikkagi hingelt üksildane ja otsis siiski kedagi täiuslikku ja hingesugulast, keda ta teadis et pole olemas. 3. Kati- mitte eriti elukogenud noor neiu, kes tahtis kiiremas korras saada naiseks ja lõpetada enda nooruspõlve. Hoolitses laste eest, kes koos tema ja tema emaga onnis elasid. Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4. Ametid, mida Nipernaadi peab: taluperemees, rätsep, sookuivataja, muinasteadlane, pastor, madrus (meremees, kalur), parvepoiss, köster, põllumees. 5. Sisyphose müüt tähendab, millegi asjatu tegemist. Sisyphos sai karistuse kivi mäest ülesse...
Inriid astus onni mitte midagi nähes ja küsis, kus on tema abikaasa Toomas Nipernaadi. Seda kuuldes jooksis Maret teisse tuppa silmad peas märjad. Inriid rääkis, et tema abikaasa ollagi selline mees, kes lahkub varakevadel ja naaseb koju alles siis, kui lumi on katnud valgeks maa. Nipernaadi sisenes tuppa üllatusena, et tema Katarina Jee on saabunud. Toomas ja Inriid lahkusid koos tagasi linna, oma kodu. Teose analüüs lugeja pilgu läbi : Toomas Nipernaad, inimene kes armastab loodust ja rändab põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännuteel kohtab ta erineivad inimesi ja suudab naised endasse armuma panna, valetades naisetele kes ta on. Raamatut lugedes tundus nagu ta hoolib ja armastab kõiki neid naisi keda ta kohanud on. Kuid kahjuks see nii siiski polnud. Toomas muutis naiste elu huvitavaks, näidates et keegi võib neist ka hoolida. Toomas põgenes või jalutas ära, kui olukord muutus halvaks.
õuduskirjandust on eesti kirjanduses ka varem. Talle sobib lühike jutusttusvorm novellivorm. Gailiti märgiks saavad följetonid ja ,,Pururne surm". Klassikalise Gailiti jaoks saab keskseks rändaja tegelaskuju (,,Toomas Nipernaadi", ,,Ekke moor"). ,,Toomas Nipernaadi" annab Gailitile pöördumatu klassiku staatuse, eesti kirjandusklassikas ebastandardne. Nipernaadi annab meile väga tugevad või eredalt välja joonistunud peategelase kuju (sellisest ajast säärast pole). Nipernaad hakkab eraldi elu elama nipernaaditama, nipernaatlus jm (hulkuva naistehurmaja elulaad). Nipernaadi on nii suvirus- kui ka rännuromaan peategelane suvitab väga ekstreemsel viisil. Autobiograafiline tõlgendus hakkab Gailitit häirima. Esimeses redaktsioonis saab teada, et Nipernaadi on rändav kirjanik ,,ta on nimelt kirjanik, kirjutab raamatuid, romaane ja luuletisi.". Vaiksoo pakub, et ,,Nipernaadit" võiks lugeda kui kelmiromaani. Ekke Mooris tulevad Ibseni jooned välja
annaabi.ee 
