600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast "Oma keel"
Artiklis on peetud oluliseks vaadelda hoidjakeelele omaseid jooni ning eesti
hoidjakeele muutumist lapse kasvades. Kirjutises on vaadeldud ühe ema ja lapse vahelist
suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat. Võrdluseks on toodud andmeid ema ja
täiskasvanu vestlusest. Tähelepanu on pööratud hoidja kõne sarnasusele täiskasvanuga,
millised iseloomulikud jooned on säilinud, millised kadunud.
Lastekeel, hoidjakeel, ammede keel ja ninnutamine
1924. aastast pärit Julius Mägiste artikkel ,,Paar sõna lastekeelest" Emakeele Seltsi
ajakirjas Eesti Keel kutsus üles inimesi kirja panema oma lapsepõlvemälestusi ning hilisemaid
kokkupuuteid lastekeelega ning saatma need Tartu Emakeele Seltsile. Juba 1924. aastal
eristab Julius Mägiste laste, noorema- ja vanemapõlve keele. Ta pöörab tähelepanu lapse keele
üleminekule noorema põlve keeleks. Mägiste leiab, et kõige iseseisvam on lastekeel. Ta
annaabi.ee 
