Eesti loodusgeograafia konspekt
Tekkis infot ümbruse kohta. Õpetati küll
geograafiat, kuid ei olnud geograafiainstitutsiooni. Pigem geofüüsika ja majandusgeograafia jne.
Kuid palju üksikuurimusi ja algatusi. Eesti ala loodusgeograafiliselt ei käsitletud
Friedrich Georg Wilhelm Struve. 1816-1819 Struve triangulatsioon, mis pani aluse Eesti
kõrgussuhetele. Struve tegi oma esimese triangulatsiooni osa. Meridiaanimõõtmise tähis
Simunas, mis kuulub alates 2005. Aastast UNESCO maaimapärandi ninmistusse.
Geoloog Gregor von Helmersen leidis, et suuri kivirahne ei tohiks lihtsalt ära lõhkud, sest need
märgivad jääaega.
Friedrich Schmidt
19. sajandi keskel alustati meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatlustega. Tartus on nt
üksikvaatlusi ka varem, kuid süstemaatiliselt on vaatlusi korraldatud 1865. aastast.
Kõige tähtsam kaart on verstane kaart. See koostati 20. Sajandi alguses. Sellel põhineb väga
palju loodusgeograafilisi ja loodusega üleüldiselt seotud infot 20