ALGUSES OLID SUMERID
lagunesid. Mesopotaamias oli kivimaterjali vähe, seda saadi induse tsivilisatsioonilt.
Igal Sumeri-linnriigil oli oma jumal, kelle oma see linn oli. Sumeritel ei olnud head
ettekujutust surmajärgsest elust. Arvati, et surnuteriigis ootab inimesi ees rõõmutu ja sünge
olemine. Usuti, et jumalad tasuvad headuse ja pahategude eest juba inimese eluajal. Sumerite
jumalaid kujutati tihti kitse sarvedega kiivrite ja sauaga. Sumeritel oli taevajumal An (Uruk),
Pea-,õhu ja maajumal Enlil, Ninlil kes oli peajumalanna, Enki oli tarkusejumal, Ur oli kuu ja
viljakusejumal, Utu oli õiglusejumal, Inanna- armastusejumalanna, Ninurta oli sõja-karja- ja jahi
jumal, Ereskigal ja Nergal valitsesid allilma. Usu alla kuulub ka see seik, et sumerite meelest oli
haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstid pidid veenma deemonit,
et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle
sisse hüppaks