Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
sees" (1641), mis on mõeldud Jheringi tütre pulmadeks. 127 laulutõlget laulikus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (1656),
mille laulud esindavad kaasaja tüüpilist eesti kirikukeelt. Tänu lõppriimile said kirikulaulud paremini lauldavaks ja rahva
seas tuntuks. Lisaks kirjutas põhjaeesti k käsiraamatu "Manuductio ad linguam Oesthonicam. Anführung zur estnischen
Sprache" (1660): õpetus, eesti-saksa sõnastik ninjg lisad.
Gösekeni keelekasutus: keeleõpetuse ortograafia ptk põhjalikum kui Stahlil: ettepanek tarvitada vokaali pikkuse
märkimiseks h asemel 2 tähte (ise kinni ei pea). Göseken märgib, et eesti sõnade rõhk on I silbil, liitsõnades mõlemal
sõnal. Sõnastiku algul esitab loendi 383 saksa laensõnast eesti k, millest õigesti on etümologiseeritud ~300. Sõnastiku II
osa moodustab saksa-ladina-eesti tõlkesõnastik, kus leiduvad vasted ~9000 saksa märksõnale
annaabi.ee 
