EESTI KULTUUR
lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti
rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi,
kellest väljapaistvamad olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati
kogumarahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku
heita 18.–19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse
külaühiskonna ningrahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid
kasutusest, rehielamutest asuti korstna, laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse.
Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle
kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses
aastail 1872–1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali
kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865